Kirjeldus
Kas tunnete seda? See eriline hirmu lõhn, mis õhus hõljub… Või olete need teie, te armetud rändurid, kes te ekslete siin ringi nagu vaesed lambad? Küll oleks tore, kui ma saaksin teie verd maitsta… Ärge vaevuge end peitma – ma leian teid üles, kus iganes te ka ei viibiks.
Minu valduses ei leia te mingit lohutust – kõrged puud varjavad kuuvalguse ja te ei näe oma kodu enam kunagi. Kas tunnete, kuidas kurnav kuumus viib teilt meelemõistuse ja raske tekina rõhuv õhk röövib aina kiiremini teie energia? Visake pikali, te rahutud rändurid, ja olge minu marionettideks!
Ükski tõke ega müür ei hoia mind tagasi, kui ma olen näljane – te olete minu vastu võimetud. Ma suudan liuelda läbi pisimate lukuaukude, ronida läbi kõige kitsamate seinapragude või lipsata sisse ukse alt, mille te olete nii hoolikalt lukustanud. Mu kallikesed, mu kallikesed … Kas tunnete ära koha, kus ma takistamatult ringi uitan?
