Kirjeldus
Minu pikk saba paneb kutsumata külalised põlvili laskuma ja mu tagurpidi jalad jätavad maha jäljed, mis ajavad jahimehed segadusse, et nood ei leiaks enam koduteed. Kui ma väikeste pekaaride seljas sõidan, loob mu erkoranž karv illusiooni metsatulekahjust ja minu vilistamine ajab kurikaelad hulluks. Kõigest ühe suudlusega võin võtta ahne salaküti elu ja muuta tema keha hingetuks kestaks. Aga ma ei vigasta teid, kui võtate vaid niipalju, kui teile vaja.
Näete, minu elupaik on legendidest kubisev iidse ilu suurejooneline paik, tõeline külluse maa, täis elu – nii suurt kui ka väikest. Looklevad jõed, mis voolavad nagu vedel hõbe, ja lopsakas rohelus, mis justkui pulseerib, on ainulaadseks koduks mitmekesisele elustikule, millest paljut pole maailm veel näinud. Ma olen selle imedemaa valvur olnud iidsetest aegadest saadik ja tunnen igat selle nurka, igat juurt ja kivikest, igat puud, mis toetab taevast, ja igat olendit, mis elab taevas. Kas suudaksite nimetada koha, kust ma pärit olen?
