Kirjeldus
Kas olete kunagi tundnud seda külma pilku oma kuklal, justkui keegi jälgiks teid seljatagant? See olen alati olnud mina – kiskja, kütt, see, kellest sosistab vaikne öö.
Ma olen pärit süngest põhjast, kus mu isa oli Pakane ja ema oli Surm. Ma elan kõledal maal, kus ei paista kunagi päike ja kale külm voogab üle selja. Ma olen täitmatu nälja olend – mu teravad hambad suudavad purustada kõige jämedamad luud ja mu tohutud sarved läbistada kõige vapramad südamed. Hoidke alt, te surelikud, sest ma ei kõhkle võtmast seda, mida tahan.
Astuge lähemale, las ma niisutan oma huuli teie sooja verega… Kas teate, kus ma olen?
